Oinsá atu hahú ita-nia negósiu ki'ik iha Australia.

Pikja blong wan praod female bisnis ona we i salem flaoa

Australia Esplika - Hao blong statem- Wao hanesan negosiante ki'ik ida iha Australia Credit: MoMo Productions/Getty Images

Get the SBS Audio app

Other ways to listen

Hahú negósiu iha Australia iha vantajen oioin. Ida-ne'e inklui apoiu ba inovasaun, emprezariedade, no kreximentu emprezariál ki'ik liu husi infraestrutura, forsa traballu ne'ebé iha kualifikasaun, inisiativa governu nian, subsídiu, finansiamentu, no insentivu fiskál sira.


Pontus chave sira
  • Negósiu bele hala'o hanesan negosiante mesak, kompañia, ka parseria.
  • Ita la presiza rejistu ba GST to'o ita-boot sira hetan reseita $75,000. .
  • Australia fornese opsaun finansiamentu oin-oin ba emprezáriu sira ne'ebé aspirante, ne'ebé inklui subsídiu, empréstimu no investidór privadu sira.
1632969295970.jfif
Analista Ekonomia Abdallah Abdallah
Ho ekonomia ida-ne'ebé vibrante iha Australia no ambiente emprezariál ida-ne'ebé suporta diak tebes ba emprezáriu sira, Hahú negósiu ki'ik ida iha ne'e bele fo benefisu, se ita iha ideia úniku ka pasiénsia atu halo negoisu ne'e sai lukru tan.

Nadine Connell, hanesan Director of a, fiar katak Australia mak fatin ida-ne'ebé asesivel liu iha mundu hotu atu halo negósiu. Iha sistema Impostu bens no Servisus ho porsentu 10 (GST) ho taxa impostu kompetitivu no ho instalasaun numeru negosiu Australia ka sira bolu ne'ebe mak fo lais no simples tebes.

Iha insentivu governu nian barak liu husi subsídiu. Ha'u hanoin katak iha liu biliaun 70 ne'ebé oferese iha Australia laran tomak, no iha regulamentu no subsídiu ne'ebé klaru tebes ba ita-boot sira atu sai inovador.
Nadine Connell
Husi nia parte, Abdalla Abdallah, analista ekonomia ida-ne'ebé hela iha Sydney, dehan katak Australia iha ekonomia nia estavel, hanesan fatuk huun ba investidór no emprezáriu sira.

Sr. Abdallah esplika "Ita-nia ekonomia sa'e beibeik, só de'it iha tempu ki'ik durante COVID mak ita hare iha recesaun. Maibé, iha tinan tolu nolu nia laran, ita nia ekonomia kontinua aumenta beibeik. Ida ne'e nu'udar indikasaun diak tebes.

Tuir Sr. Abdallah, Australia oferese kuadru legál ida-ne'ebé metin hodi proteje negósiante sira, investidór no emprezáriu sira. Ida ne'e inklui salvaguarda direitu propriedade, propriedade intelektuál no estadu direitu justu ne'ebé regula ema hotu.

Nia mos hatutan "Sistema jurídika ida ne'ebe transparente tebes. No importante liu mak nivel korrupsaun iha Australia ki'ik.
1632969295970.jfif
Analista Ekonomia, Abdallah Abdallah

Tipo de Negosiu

Antes tama ba ita-nia planeamentu negósiu, importante tebes atu komprende estrutura negósiu sira iha Australia.

Ita bele hala'o ita-nia negósiu hanesan negosiante mesak, kompañia, ka parseria.

Sr. Abdallah hatete katak tipu negósiu ida-idak iha maneira ne'ebé la hanesan, depende ba ita-nia aspirasaun negósiu nian.

Porezemplu ita hakarak hala'o servisu oferese negósiu ki'ik ida iha ita-nia rejiaun lokál ka area ne'ebe ita hela ba sein planu kreximentu ruma. Iha kazu hanesan ne'e, karik ita konsidera operasaun hanesan negosiante mesak ka parseria.

Maibé, se ita hakarak atu dezenvolve kompañia ida hanesan marka ida, no atu kria valór iha marka ida-ne'e, no depois ikus mai fa'an ka fa'an tiha parte balun husi negoisu ne'e, Sr. Abdallah fó konsellu katak hari'i kompañia sei diak liu.

" Ita hare ona kompañia balun komesa ho negoisu ki'ik tebes no halao negoisu iha deit husi sira nia garajem, maibe agora sai bot ho folin milliaun dollar.

Bainhira ita hili tiha ona ita-nia estrutura negósiu, ita tenke rejista ita-nia negósiu no asegura kumprimentu ba lei no regulamentu lokál sira. Sra. Connel hatete katak ida ne'e prosesu ne'ebe ita bele jere no rekursu barak mak sei disponivel atu orienta ita.

Informasaun barak ne'ebé presiza atu rejista hanesan negosiante mesak no hetan Numeru Negosiu Australia ka Australian Business Number (ABN) disponivel iha website governu estadu nian.

Negósiu ho tipu oi-oin no nia estrutura tenke rejista ba GST (Good services tax) se sira-nia negoisu hetan reseita liu $75,000 kada tinan.

Counting the Tip Jar
Se ita presiza apoiu finanseiru atu hahú ita-nia negósiu, Australia oferese outlet barak ne'ebé ita bele hetan Credit: SolStock/Getty Images
Iha parte seluk, se ita hakarak atu hahú kompañia ida, Sr. Abdallah fó konsellu atu ba hasoru kompañia ka individual ne'ebe ita uza hanesan ita nia kontabilidade ka accounting atu azuda estabelese ita nia ho Australian Securities and Investment Commission.

Nia hatutan " ba kompañia ita tenke rejistu numeru taxa ketak ba Tax File Number (TFN). Negosiante sira ne'ebe halo negosiu mesak sira nia negosiu liga ba sira nia

Sra.Connell esplika katak emprezáriu sira tenke hatene rekizitu legál no kumprimentu seluk atu evita problema potensiál sira, hanesan estabelese polítika seguransa ka insurance policy.

" Iha seguransa jerál ka general insurance ba negósiu, iha mos seguransa profisionál ba indemnizasaun se ita nia negoisu halo ka fo servisu ba ema. Se ita hola parte iha negósiu ne'e, ita hetan ona seguransa produtu nian no kumprimentu ba tratamentu ai-han nian."

Nia dehan katak ida-ne'e depende ba tipu negósiu ne'ebé ita hala'o hela. Karik ita presiza seguransa responsabilidade públiku se ita iha ema ne'ebé tama ba ita-nia negósiu.

Planu Negosiu

Aspetu seluk ne'ebé ita tenke konsidera mak planu negósiu ida-ne'ebé di'ak, ne'ebé ema barak haree hanesan mapa dalan ba susesu.

Sr. Connell hatete katak halo peskiza ba ita-nia merkadu, hatene se mak ita-nia kliente, no ita-nia merkadu boot tebes mak pasu dahuluk.

Nia mos hatutan : "Ita-nia kompetisaun mak se? Buat saida ka produtu saida mak ita sei faan, presu hira no selu tan. Se ita bele hatene didi'ak kona-ba komponente hirak-ne'e, entaun ita bele tau ita-nia produtu ka servisu iha merkadu iha dalan ne'ebé di'ak liu.


Customer shops for bike
Negósiu bele hala'o hanesan negosiante mesak, kompañia, ka parseria. Credit: Superb Images/Getty Images

Apoiu Finanseiru

Se ita-boot nia negoisu presiza apoiu finanseiru atu hahú ita-nia negósiu, Australia oferese outlet barak ne'ebé ita bele hetan. Ms Connell fahe nia informasaun kona-ba opsaun finansiamentu oin-oin ne'ebé disponivel ba emprezáriu potensiál sira, inklui subsídiu, empréstimu, no investidór privadu sira.

Nia hatete " Iha grant barak tebes iha liu ne'eba. Governu iha ona liu biliaun 70 ne'ebé iha ona konsellu estadu no lokál. Iha mós investidór privadu sira. Ida-ne'e fila fali ita se ita iha ema ka hatene ema ruma ne'ebé hakarak atu investe iha ita-nia negósiu, ka ita mós bele oferese equity ka fahe iha negosiu ne'e.

Ms Connell mós hateten katak subsídiu atus ba atus mak lista ona iha website governu Australia nian, bussiness.gov.au, liu husi subsídiu sira-ne'e no mós iha tabela programa sira-ne'e, ne'ebé dedikadu ba indústria oioin.

Nia hatutan "Ema bele buka-hatene liuhusi sira, maibé sira mós iha governu estadu nian. Governu Estadu nia website hotu-hotu iha sira-nia subsídiu sira ne'ebé lista ona iha internét. Tuirmai konsellu lokál iha ita-nia LGA lokál dala barak mós hetan subsídiu.

Ita bele hakbesik ba ita-nia departamentu estadu atu hetan informasaun liután. Austrália oferese rekursu no apoiu governu nian ba emprezáriu sira. Porezemplu, matadalan sira husi
bele orienta emprezáriu potensiál sira durante viajen hahú negósiu.

Image.jfif
Nadine Connell - Director of Smart Business Plans Australia
Cassandra Gibbens, , dehan katak sira suporta empreza ki'ik sira atu hahú, hala'o, sai boot, no adapta ho gratuita.

Ami nia servisu konsesaun negósiu fó tulun ba empreza sira atu hetan informasaun kona-ba asisténsia finanseira ne'ebé disponivel ba sira. Ami mos sei liga sira ho departamentu oi-oin iha governu no liga sira ho subsídiu no rebate ne'ebé disponivel ba sira.
Cassandra Gibbens
Nia hatutan tan katak kada konsellu negósiu sei ko'alia ho sira-nia kliente no servisu saida mak bele disponivel ba sira tuir kazu no bazeia ba sira-nia sirkunstánsia.

Nia esplika "Sira sei bele identifika apoiu ne'ebé disponivel iha grupu indústria oin-oin no liga start-up ho oportunidade hirak-ne'e. Konsellu Negosiu mós bele liga emprezariu sira-nia start-up ho asesor independente, ne'ebe fornese informasaun kona-ba buat hotu ne'ebé sira presiza atu hahú negósiu, inklui konsellu kona-ba oinsá atu asesu ba finansas".



Share