Hao nao oli save protektem Rilijes Raet blong mi long ples blong Wok?

Australia Explained - workplace religious rights

International legislation protects in Australia the right to manifest in public one’s religion or belief in worship, observance, practice, and teaching. Source: Moment RF / Mayur Kakade/Getty Images

Get the SBS Audio app

Other ways to listen

Long Ostrelia, loa we hemi protektem ol wokman long wokples base long diskriminesen akensem rilijes bilif blong olgeta hemi difren long evri stet. Hemia sapos yu stap tinktink blong submitim wan komplen I go long ol authority o blong putum wanfala case ia I go long court, hemi impoten tumas blong save wanem kaen opsen nao yu gat sapos yu fesem kaen diskriminesen olsem long wokples blong yu.


Key Points
  • Ol fasin blong discriminatetem ol fasin blong rilijes bilif hemi no brekem loa anda long federal anti-discrimination loa beh hemi wan fasin we I brekem loa blong ol stet mo teritori long Ostrelia.
  • Fair Work Commission, Australian Human Rights Commission mo lokol Anti-discrimination bodi oli ples we oli save kivim ol komplen abaot ol rilijes discrimination aotsaet long wan kot blong loa.
  • Long samfala kes, I gat ol legal rod blong folem blong stopem wan wokman o woman blong save praktisim rilijes bilif blong hem.
Ostrelia hemi stap olsem wan long ol kantri long wol we oli saenap long Wol Covenant long Civil mo Politikol Raets, we hemi protektem rilijes raet blong wan wan man.

However, proses blong putum in place wan Rilijes Diskriminesen loa I stap go hed yet naoia. So wetem hemia, i nogat yet wan Ostrelian loa we hemi kavremap rilijes raet.

Long saet blong wok, Fair Work Act blong 2009 hemi provaetem proteksen akensem rilijes diskriminesen long evri ples long Ostrelia, be ol raet ia oli limited nomo.

Karina Okotel hemi wan Loea long Racial & Religious Discrimination Legal Service Inc, wan ACT-base nasonal komuniti legal senta.

Hemi talem se, fes fala samting we wan wokman taem hemi eksperiensem diskriminesen long saet blong rilijes bilif blong hem, hemi mas kontaktem Fair Work Commission blong traem luk sapos kes blong hem hemi save pass olsem wan komplen hemia anda long Act.

“Sapos wan wokman I stap eksperiensem rilijes diskriminesen long wokples blong hem, fes fala samting we hemi mas mekem, hemi mas kontaktem Fair Work Commission. I gat samfala raet we hemi save kasem we I no stap long ol narafala loa from nomo se I nogat wan Rilijes Diskriminesen Act. Be Fair Work Commission hemi save enforcem samfala disisen. Be I gat ol kaen kaen komplen we olgeta oli save handelem.”
Australia Explained - workplace religious rights
Ol komplen long ol wokples hemi stat nomo from ol narawan oli nogat semak bilif Credit: SDI Productions/Getty Images
For example, it is unlawful for employers to take adverse action against a candidate because of their religion.

“Discrimination in hiring practices is happening. But it's very hard to prove and it can be rooted in unconscious bias,” Ms Okotel says.

There may also be types of religious discrimination in the workplace, including that which occurs between co-workers, which are not covered by the Fair Work Act.

Anda long Fair Work Act ia, ol kampani oli no save tekem aksem akensem wan wokman long saet blong Rilijes raet blong olgeta, hemia olsem long wan stat blong interview, blong no wantem blong hirem olgeta, be olsamting ia oli had lelepet blong pruvum.

I gat samfala narafala kaen rilijes diskriminesen long wan wokples, mo ol kaen we I tekem ples between tufala wokman, hemia Fair Work Act I no kavremap.

Long level blong federal, ol komplen oli save mekem I go long .

Wok blong Komisen ia I blong investigatem mo traem blong kasem wan settlement between olgeta pati we oli involve, be oli save kivim nomo wan non-binding tinktink.

Ms Okotel I talem se hemi still wan gud samting blong putum wan komplen wetem Komisen.

“Unless tufala pati I akri long wan samting, I nogat wan resolution thru long komisen proses ia. Plante taem ol kampani oli wari nomo from ol kaen samting olsem I save spolem image blong olgeta mo media I save putum aot olgeta long pablik, so oli preferem blong settelem case wetem olgeta wokman. So hemi wan gud blong ol wokman oli putum in komplen blong olgeta direct I go long Human Right Commisson blong kasem help blong settelem wan isiu mo no go long court.”

Long level blong Stet mo territory, anti-dsikriminesen loa hemi inkludum ol provision long saet blong Rilijes bilif, be proteksen ia oli difren long Stet mo teritori long Ostrelia.

Be taem ol loa ia oli no alaoem ol fasin blong diskriminesen base long rilijen, ol wokman oli save filem wan komplen wetem wan lokol anti-diskriminesen grup o bodi.

Olsem wan eksampol, long Victoria, ol wokman oli kivim ol komplen blong olgeta I go long Victorian Equal Opportunity and Human Rights Commission.

Aimee Cooper hemi stap olsem head blong Legal team long Commission, mo hemi talem se wokples rilijes diskriminesen hemi save affectem fridom mor aet blong wan wan man blong oli praktisim bilif blong olgeta, ol samting olsem blong werem wan rilijes klos, prea mo ol narafala rilijes praktis.

Hemi provaetem samfala gud eksampol we hemi stap kasem ol taem long ofis blong hem.
Australia Explained - workplace religious rights
Long samples long Queensland, Victoria mo ACT, oli gat ol fridom blong wosip o rilijes fridom long Human Raets Acts blong olgeta. Credit: coldsnowstorm/Getty Images
“Wan Jewish woman hemi sharem storian blong hem abaotem wan taem long wokples oli se hemi hard tumas blong wok wetem from  nomo se hemi no save wok long ol Satede from hemi observem Shabbath. Mo wan Sikh man tu hemi tokbaot se hemi no feel welkam taem boss blong hemi askem hem blong I mas karem aot kaliko long hed blong hem long fes dei blong hem olsem wan delivery draeva. Mo wan muslim woman tu hemi tokbaot ol fren blong hem long wok we oli stap tokbaot ol sot sot break we hemi stap tekem evri dei long wokples taem hemi stap prea. “

Taem wan wokples incident oli considerem olsem diskriminesen anda long wan stet o teritori loa, man we I stap mekem komplen ia I save tekem wan legal aksen. Mo sapos oli save pruvum case blong olgeta, oli save kasem wan ruling long lokol court we I save imposem sam faen long narafala pati, hemia sapos oli gat wan sakses.

So Sapos yu gat wan diskriminesen komplen, yu save go long ol ples olsem Victorian Equal Opportunity mo Human Rights Commission. Oli save helpem yu blong solvem problem blong yu blong fri nomo.

Long proses ia, wokman mo boss blong hem tufala i save kasem wan tinktink mo akri long hem, Ms Cooper I talem.

“Hemi save stat olsem wan apology, o wan jenj long polisi o praktis, o wan komitmen blong provaetem trening long ol nara wokman. O blong putum bak wan man long wok blong hem, o kivim faenansol sapot. Hemia ol samting we oli save mekem, mo I no hemia nomo I gat ol narafala wan tu, as long as oli akri long hem.”
Australia Explained - workplace religious rights
Semak tu long ol prea long wokples, i gud blong gat wan gudfala komunikesen wetem boss blong yu mo yutufala tugeta i akri long ol rilijes praktis olsem. Credit: CihatDeniz/Getty Images
Loa samfala taem hemi alaoem sam samting, I minim se I hemi no akensem loa blong diskriminetem wan narafala man long wan wokples base long rilijes bilif blong hem.

Wan eksampol, long Victoria ol faith base grup oli save discriminate taem I kam blong hirem ol wokman, Ms Cooper I talem bakeken.

“So I gat trifala samting we yu mas mekem. Fes fala wan, yu mas stap olsem wan memba blong rilijes grup ia blong kasem wok ia, Sekon wan, man we I aplae from wok ia I no save kasem nomo from hem blong wan narafala rilijes bilif. Namba tri samting, hemi mas be wan fair diskriminesen, olsem wan eksampol, sapos wan jej I wantem hirem wan klina, hemi mas talemaot se from wanem I jusum wan klina long wan relijen mo I no ol narafala wan.”   

Justin Carroll hemi wan commercial dispute partner long Blackbay Lawyers, hemi talem se ol rilijes grup oli no brekem loa anda long Fair Work Act sapos oli tekem aksen sapos oli bilif se hemi raet blong olgeta o sapos oli no wantem ol follower blong olgeta blong harem nogud.

Hemi talem tu wan narafala eksampol we oli alaoem anda long loa ia, olsem sapos yu aplae from wan wok long wan wokples.

“Ol boss long ol wokples oli save anda long loa, restrictim ol rilijes praktis sapos hemi go akensem helt mo safety blong wan wokples, ol samting olsem klos we ol wokman oli wearem mo hao oli behave long wan wokples.”

Mr. Carroll hemi talem tu se hemi stap long wan boss long wan wokples, sapos oli no wantem wan lawsuit or kasem komplen long hao oli treatim ol wokman blong olgeta we oli stap tekem wan stand according long rilijes bilif blong olgeta.

Hemia I possible sapos oli tekem sam positive steps, olsem blong folem gud ol duty blong olgeta anda long Fair Work Act moo l law we I governem ol stet mo territory.
Australia Explained - workplace religious rights
“Helt mo safety isiu oli stap olsem ol poen we ol boss long ol kampani oli save yusum blong sakem aot wan wokman o woman from ol rilijes praktis we hemi stap observem long saet blong dressing blong hem olsem wan eksampol,” Mr Carrollo talem. (Getty) Credit: Maskot/Getty Images
“Stret ples blong stat hemi blong mekem sua se ol policy we I stap in ples hemi folem ol rul. Wan mo nara wei hemi blong traem mekem wok environment hemi accomodatem ol wokman long wokples we oli stap praktisim bilif blong olgeta mo tinkbaot tu se I no affektem olgeta we oli no rilijes tu. Hemi gud se olsem wan boss, yu mas talem aot stret long ol wokman blong yu abaot wanem blong expektem, olsem blong avoidem misunderstanding long wokples.”

Ms Oktotel hemi talem se, taem oli attackem wan wokman from rilijes raet blong hem, hemi save causem wan rapis wok environment mo I save go kasem wan stej we oli save attackem hem from kala blong skin blong hem o race we hemi kamaot long hem.

Hemi enkarejem ol wan wan man mo woman we oli fese kaen semak problem olsem blong oli mas lukaotem legal help mo advaes blong lukluk long on opsen we I stap blong tekem.

“Mifala gat wan wokman we I komplen long Human Rights Commission. Mo oli wantem tekem case ia I go long court, be I nogat strong evidence blong backemap ol komplen ia. Taem mifala toktok wetem olgeta mifala faenem aot se hemi wan privacy komplen. So hemi gud blong kasem legal advaes from bae wan Loea I save help blong lukluk long ol difren opsen mo faenem aot wanem rod blong tekem we hemi stap insaet long loa.”



Blong kasem mo infomesen long saet blong rilijes discrimination komplen long stet/territori level ko long ol websaet ia:
ACT 
ACT Human Rights Commission 
 
NSW 
Anti-Discrimination Board of NSW 
 
NT 
Northern Territory Anti-Discrimination Commission 
 
QLD 
Queensland Human Rights Commission 
 
SA 
South Australian Equal Opportunity Commission 
 
TAS 
Equal Opportunity Tasmania 
 
VIC 
Victorian Equal Opportunity & Human Rights Commission 
 
WA 
Western Australian Equal Opportunity Commission 
 

Share