Oinsá atu sai aliadu diak ba ema nasaun premeiru ka indiginu sira

How to become a First Nations advocate

Estudante aborjinál joven sira estuda hamutuk iha li'ur iha loro-matan iha Australia Credit: SolStock/Getty Images

Get the SBS Audio app

Other ways to listen

Atu sai aliadu ka defensor ba ema husi nasaun primeiru ajuda aumenta komunidade indigenu sira-nia lian iha Australia. Iha ne'e aspetu balun ne'ebé ita tenke konsidera relasiona ho advokasia mak "regra ka akordu" ho komunidade nasaun primeiru.


Pontu chave sira
  • Eduka ita-nia an kona-ba komunidade sira-nia istória no komprende relasaun ne'ebé sira iha ona ho povu la'ós rai-Indigen
  • Aprende kona-ba na'in ba rai ne'ebé ita hela ba.
  • Komunidade multikultural sira bele mai husi no harii esperiénsia komún sira.
Tuir Dr. Summer May Finlay, hanesan feto ida husi nasaun Yorta Yorta esplika katak, atu sai aliadu ba ema nasaun primeiru signifika individuál ida-ne'ebé hamriik ho no ativamente suporta asuntu no kauza sira ne'ebé iha importánsia ba komunidade Indigenu sira.

Summer May Finlay.jpg
Dr Summer May Finlay.
Nia dehan "Atu sai ami-nia aliadu bele ajuda ami haburas liu tan ami-nia lian no ami-nia problema sira. Nia hatete katak importante tebes bainhira halo advokasia ba mudansa.

Maski la iha dalan ida ne'ebe mak klaru, maibé iha buat balu ne'ebé ema la'ós rai nain bele halo atu sai aliadu.

Eduka ita-nia an

Tuir Karen Mundine, feto ida husi nasaun Bundjalung no mos CEO ba haktuir katak hanesan mos ho kuandu ita kria relasaun ruma, pasu dahuluk atu sai aliadu di'ak mak "hatene povu indiginu sira"

"Ita tenke hahú hodi komprende kona-ba relasaun no situasaun agora dadaun ho ema rai nain sira no ema Australiano sira seluk, no koko hatene no komprende kona-ba istoria, no saida mak akontese liga ho relasaun ne'ebe mak iha.

Nia aumenta tan " ida ne'e bele sai hanesan oportunidade atu halo koneksaun ho ema rai nain, ho nasaun ne'e no ho fatin ne'e. Prosesu ida ne'e bele azuda ita hatene liu tan moris iha Australia.
Karen Mundine Pic Joseph Mayers.JPG
CEO of Reconciliation Australia, Karen Mundine Credit: Reconciliation Australia Credit: Joseph Mayers/Joseph Mayers Photography
Dr Finlay hatutan tan katak " Importante tebes ba ema sira ne'ebe laos ema-Indigenu atu uza sira nia tempu eduka sira-nia an husi fonte ne'ebe mak iha iha konfiansa ka iha kredibilidade.

Nia hatete: "Aliadu mak ema ne'ebé uza tempu atu eduka sira-nia an, tanba ami ema labarak, ami porsentu tolu de'it husi total populasaun hotu iha Australia.

"Se ami koko atu eduka ema hotu, ami laiha tempu atu halo buat seluk"

Maski iha rekursu barak atu aprende kona-ba ema husi Nasaun Primeiru, nia fiar katak pontu inísiu di'ak mak liu mak atu aprende kona-ba ema rai na'in tradisionál ba rai ne'ebé ita hela ba, liuhusi organizasaun Nasaun Primeiru ka konsellu lokál sira.

Dr. Finlay hateten tan katak Rekonsiliasaun Australia ka konsellu rekonsiliasaun mak hanesan rekursu ida ne'ebe mos ne'ebe ema bele uza atu hatene liu tan kona-ba ema indiginu sira.

Haree ema hotu hanesan

Luke Pearson mak mane ida husi nasaun Gamilaay, no mos hanesan fundador husi , plataforma online ida-ne'ebé hatudu no selebra lian oioin husi rai-na'in sira.

Maski ema hotu bele hala'o papél ida iha mudansa pozitivu, maibé nia esplika nia sentimentu kona-ba termu aliadu iha kontextu ida-ne'e.
Luke Pearson.jpg
Founder of Indigenous X platform, Luke Pearson
"Razaun ha'u la gosta terminolojia ne'e tanba koko atu halo fali ema ne'ebe mak laos indigunu sai sentru atensaun ba asuntu lolos ka justisa ba ema rai-na'in sira. Se imi halo buat di'ak no imi ajuda hela, ne'e di'ak tebes. Maibé imi labele uza fali hanesan label ka sticker ka halo buat ne'e kona-ba imi.

" Objetivu importante laos atu halo imi senti diak ho imi nia azuda ne'ebe mak imi fo, maibe objetivu mak atu hadi'a ema rai-nain ka ema indiginu sira moris.



Share